Wow...juba üks kuu möödas

Ja ongi kuu aega möödas. Aeg lausa lendab siin, aga samas on ka tunne, et olen siin juba terve elu olnud. Olen ära harjunud Hispaania eluga. Ausalt öeldes on imelik septembris tagasi minna. Kui vahepeal olin draama queen ja kõik oli probleeme täis ja jube raske ja üksik oli ja mida iganes, siis praegu on kõik juba väga hästi ja enam ei tekita ma omale probleeme (sorri emme nii ebakorrektse lause eest :D).

Eelmises postituses mainitud haigus on edukalt ravitud. Paljud meie korteris ja töö juures olid haiged, aga mina olin kuidagi kaua. Siiski läks see külmetus ise lõpuks ära ja ma ei pidanudki midagi selle jaoks tegema.

Töö juures on meil nüüd rohkem inimesi. Kaks uut tüdrukut, üks Hispaaniast ja teine Prantsusmaalt. Mõlemad on toredad, üks on hästi lõbus ja energiline, teine veidi tagasihoidlikum. Enda tööga Spa hotellis olen ka harjunud. Lapsi on ikka veel vähe, aga need kes on, on väga toredad. Isegi prantslastega saan hakkama, sest lapsed on väga toetavad ja üritavad mulle kehakeele ja üksikute sõnadega selgeks teha, mida nad tahavad.

Korteri kaaslastest saavad ka järjest paremad sõbrad. Kõik on lihtsalt üksteise vastu väga toredad ja sõbralikud. Ma olen aga avastanud, et klubid mind enam ei tõmba. Sai vist küllalt juba. Ma eelistan rohkem kodus rääkida inimestega ja teha mõned joogid, või minna kuskile baari istuma. Paar korda olen proovinud ka kasiinot ja väga meeldib, aga hullult raha ma ei raiska seal. Ikka mõõdukalt. Üleeile näiteks võitsin 20 eurot ja siis ei hakanud rohkem proovima, vaid lõpetasin, kuigi mul oli siuke õnnelik vedamine olnud terve päev. Üllatusin ka ise, et oskan piiri pidada raha suhtes. Raha probleem kusjuures ka lahendatud. Saan ülekandeid teha ja Kriss saab selle automaadist välja võtta ja mulle anda. Siiski ei taha palju raha raisata ja üritan midagi ka alles jätta, et tagasi tulles saaks korteri omale.

Üks päev käisin Krissil külas Tossa de Mar-is. See tundus väga tilluke linn võrreldes minu omaga. Käisime ringi ja kogu aeg olime samas kohas jälle. Ranna ääres oli väga palju restorane ja siis me läksime suvaliselt ühte. Seal oli maailma parim pitsa. Hästi juustune ja mõnus. Loodan, et varsti saab jälle Krissi näha, siis vähemalt on midagi eestipärast mu lähedal ja saab emakeeles rääkida. Praegu juba tekib tunne, et inglise keel ongi emakeel, sest enam ei pea isegi mõtlema kuidas midagi öelda. Täitsa harjumus sees ja lihtne inglise keeles rääkida.

Ehk siis esimene kuu oli tore. Palju draamat ja probleeme, aga kõik lõppes ilusti ja nüüd tagasi vaadates arvan, et mul oli lihtsalt kohanemisega probleeme. Praegu on kõik mega. Eile ei viitsinud klubis olla ja tulin üksi koju. Rääkisin peaaegu iga inimesega ja oi nad on ikka igalt poolt erinevatest kohtadest pärit. Lõpuks sattusin ühe India tüübiga pikalt hinduismist rääkima, sest no mind huvitab see. :3

Aa, seda ka, et ma põletasin ennast ära umbes nädal aega tagasi ja praegu ajan kohutavalt nahka. Tõesti üle keha nahk tuleb maha ja mina saan jälle valgeks.

Kasiino jeee

Niisama klõps rannas

Üks päev tegin töö juures kassi päeva, sest boss ütles tee mis tahad. Ma tahtsin kassi päeva. See oli ülilahe kuidas mööda tänavat tööle minnes ja töö juures kõik kes mind nägid naeratasid. Leidsin õnne valemi. Tee endale kassi nägu ette, pane kõrvad pähe ja inimesed on õnnelikud.

Ah mõned kunstiteosed mis tööl on meisterdatud.

See samune kassi päev. :D

Pruunid hetked. Praegu see pruun kõik maha tulnud :S

Maailma parim pitsa Tossa de Mar-is.

Üks õhtu sai poistega baaris käidud ja ma proovisin kokteile, mida kõik inimesed on juba ammu proovinud. :D

Nädal aega töötanud ja muud juttu ka

Blogi pidada on ääretult keeruline kui interneti kasutus on piiratud ja Liisa on liiga rumal, et hotelli wifiga hakkama saada. Siiski üle pika aja jälle postitus, kuna vahepeal on palju juhtunud. Esimene nädal on edukalt läbitud ja ma olen juba päris palju tööl käinud.

Alguses oli töö ikka mega ja ma mõtlesin kogu aeg, et miks ma varem nii lahedast asjast nagu animation kuulnud ei ole. Meil on kolm töö aega päevas: 10.00-13.00, 16.00-18.00 ja 21.00-00.00. Ehk siis pause on ikka päris palju, aga see hea, kuna saab puhata ja süüa. Kuni kella kuueni ma mängin ja tegelen lastega. Meisterdame asju ja mängime ja ma olen isegi näomaalinguid teinud (esimest korda elus). Töökaaslaseid on mul kõigest neli, kellest kaks on nagu minagi, praktikal ja kaks on päriselt seal tööl ja nagu bossid rohkem. Nad kõik on ülivinged, aga üks mulle väga ei meeldi. Lihtsalt selline inimene. Natuke on raskusi kui prantslased tulevad, sest prantsuse keelest ei tea ma üldse mitte midagi, aga muidu saab hakkama. Hispaania keelt ma ka vist siin eriti ei õpi. Kõige rohkem on vaja olnud inglise ja saksa keelt. Lahe oleks ka läti keelt osata, sest toakaaslastele ikka meeldib läti keeles rääkida, sest siis ei saa teised pealt kuulata salajutte.

Igatahes õhtupoole on meil minidisko tund aega, kus tantsime lastega kindlaid tantse ja mängime tavaliselt midagi. Hiljem on täiskasvanute üritused ja niisama tantsimine. Trenni saab ikka kõvasti ja see on hea. Kahjuks pole ka McDonalds kodust väga kaugel. Kuna ütlesin enne, et alguses oli töö mega, siis praegu on see natuke igav. Nimelt mind tõsteti üksinda Rosamar Spa-sse tööle hommikul ja see tähendab, et ma passin seal üksi. Lapsi ka eile polnud üldse, kuna see oli avatud esimest päeva. Mulle ei meeldi seal üksi olla, ma ausalt öeldes igatsen teisi töökaaslasi. Kui õhtul kokku saame peale minidiskot, siis on ikka palju lõbusam, sest nad on toredad inimesed ja nalja saab palju.

Vahepeal käis Kriss mul külas ja oi küll me kõndisime palju. Käisime jalutamas kuskil mäe otsas, üles-alla, jube tee, aga saime pilti teha :D. Siis käisime mäkis ikka (2 korda) ja niisama vaatasime ringi. Proovisime wifit mu arvutisse saada, aga edutult. Hästi tore oli teda näha ja eesti keeles vahepeal rääkida. Kriss laenas mulle ka raha nii et see probleem on ka praeguseks lahendatud. Tekkinud on aga uus probleem. Eks ikka kui üks probleem laheneb, siis tuleb uus.

Probleem siis selline, et ma olen HAIGE. Mu toakaaslane on ka. Loodame, et kõigest külmetus, aga ma väga kardan oma mandlite pärast, sest neile meeldib igasuguseid vigureid teha. Ilmselt sain külma pühapäeva õhtul kui käisime toakaaslastega ja ühe toreda tüdrukuga, kes on pärit prantsusmaalt, peol. Käisime päris mitu klubi läbi ja me saame igale poole tasuta sisse, tuleb ainult oma töö juurest saadud nime silti näidata ja oledki sees. Lõpuks leidsime vahupeo. See oli minu esimene vahupidu ja see oli päris vinge. Kella viie paiku pandi klubi kinni ja hakkasime läbi külma öö kodu poole liikuma, märjalt. Ilmselt sealt ma selle külmetuse sain. Ilm on siin ikka õhtuti väga külm, aga päeval on ülimõnus soe. Igatahes me siin köhime ja nohutame. Toakaaslane tuli töölt ära koju, sest ta ei suutnud seal olla. Plaanime varsti apteeki minna ja terveks saada. Mul on täna vaba päev, aga homme on jälle töö.

Eks ma kirjutan jälle kui midagi uut juhtub. Praegu veel mõned pildid, mis vahepeal klõpsatud on.  

Selline vaade avaneb mu aknast, ehk mida ma näen kui ma voodis olen. Põhimõtteliselt elame mingite minipoodide tänaval.

Eilne töö.

Krissiga beachis

Krissiga beachis vol.2 

Ilma Krissita beachis. :D Ehk kõige valgem inimene Hispaanias.

Näomaaling mida pidin tegema.

Teine vaade minu voodist, ehk köögis on lahe elada.

Esimene suveniir ostetud.

Karusellllll

Liisa tööl

Liisa kodus