Augusti värk (playback show ja elu probleemid)

Pole ammu kirjutanud. Viimane postitus oli üle kuu aja tagasi. Miks? Lihtne vastus. Pole millestki kirjutada. Töö on sama ja sellest olen juba kirjutanud. Peale tööd väga ei viitsi enam midagi teha. Kõik mis soovitud on nagu ära nähtud juba. Nii ma lihtsalt käingi tööl ja magan enamus ajast, aga ega ma ei kurda, sest see töö on väga normaalne asi. Nüüd tean täpselt mis tüüpi töö mulle meeldib, aga Eestis on sellist tööd raskem leida. Paari päeva pärast algab september ja animatsiooni üheksast liikmest jääb alles vaid viis. See tähendab, et me ei tee enam väga midagi põnevat. Hooaeg saab läbi.

Eile õhtul oli meil pidulik õhtusöök kõik koos ja siis läksime välja ka. Koju jõudsin alles poole viie aeg. Väga mõnus on nende inimestega aega veeta ja ma hakkan neid kindlasti väga igatsema. Tundub, nagu oleks lõpuks omale head sõbrad saanud, aga kahjuks neid vist rohkem kunagi ei näe.

Väikene muutus aga töö juures augustis toimus. Igal pühapäeval teeme me playback showd, mis on ühtlasi minu lemmik asi töö juures. Iga laupäev ja pühapäev saame kauem tööl olla ja harjutada, aga see on mõnus. Homme on viimane show. Meil on shows  45 laulu, mis kestavad umbes minuti jagu ja mina olen neist 14 laulus (mis on tegelikult väga palju ja rohkem kui paljud teised töökaaslased). Siiski neljas laulus mängin ma niisama taustal kitarri (AC/DC, born in USA, Tina Turner, Guns n roses). Kuues laulus olen ma koos teistega (I’m so excited, Boney M, Lady Marmelade, Spice Girls, alguse ja lõpu laul), mis on natuke raskem kui üksi teha, aga näeb laval hea välja. Grupi numbrites on ka tihti tantsud sees. Sooloks on mul päris head laulud ja kaks neist sain isegi ise valida, sest tahtsin kohe alguses Katy Perry olla ja Britney lauluga oli nii, et ühel päeval lihtsalt Sergio lasi show muusikat ja kui ma Britneyt kuulsin läksin sinna laulma ja tantsima. Siis ta küsis kas tahan Britney olla ja muidugi ma tahtsin, sest Britney oli mu esimene iidol. Soolod on mul siis lisaks Katy Perryle ja Britney Spearsile veel Cyndi Lauper ja Jessie J.  Üritan homme ka showd filmida, aga ei tea kas see õnnestub, sest pole lihtsalt kellelegi kaamerat anda.

Rahaga on küll nii, et see kaob lausa märkamatult. Poleks iialgi arvanud, et ma nii palju ära kulutan, aga samas on arusaadav. Süüa ma enam restoranis ei kannata, sest seal iga päev sama toit neli kuud järjest ja selle toidu kvaliteet on ka klientide arust alla poole arvestust. Minu kõht lihtsalt ei talu seda enam. Seega pean toitu ostma, kuid isegi poest ostes on raske normaalset sööki leida. Hispaania maitsed on ikka väga imelikud ja absoluutselt võimatu on poest näiteks võid leida või vorsti, mis oleks normaalse maitsega. Vorstid on kõik siin imeliku maitsega. Toit on lihtsalt kuidagi kuiv ja maitsetu. Raha kulub siiski, sest isegi kraanivett ei soovitata juua. Muidugi kulub raha ka riiete peale. Ainuüksi selle show jaoks ostsin üle 50 euro eest riideid (ps. kanda pole ikka midagi, sest ilmad on liiga palavad, aga päris imelühikesed asjad on minu jaoks ebamugavad). Muidugi läheb mul iga kuu 50-70 euri siukse pisiasja nagu internet peale. See on ulme kui palju võib internet maksta. Mul tagasi tulles pole ikka üldse raha alles. Õnneks viimane töö palk ja osa Erasmuse rahast saame kätte siis kui juba tagasi tuleme, nii et natuke raha ikka saab hiljem ka.

Stage and Go-d ei soovita ma küll mitte kellelegi. Olen ilmselt ka varem maininud, et meist nad ei hooli ja ei aita. Nii pean ma ka septembri lõpus ise oma tee Barcelona lennujaama leidma, sest noh nendele läheks liiga kalliks mind sinna viia.

Aga no eks nüüd ongi enam vähem suvega kõik ja minu töö kah läbi. Päris läbi veel pole aga eriti midagi uut järgneva kolme nädala jooksul ilmselt oodata pole. Suvi oli kindlasti teistsugune ja huvitav. Palju halbu hetki ja palju häid mälestusi. Hotell ise on täiesti kohutav, aga mu töö on täitsa mõnus ja töökaaslased on lihtsalt super inimesed (kui nad heas tujus on..hahah). 

Koos Läti töökaaslasega

Cupcaaaakes

Töötame ilusti

Tööl, aga Gemma ja Maria V olid puhkamas oma vabal päeval.

Playback show jaoks proovi tegemas (miks mul töö riideid pole? sest mul pooled laupäevad vabad, niiet saan vabast ajast proovis käia).

Mingite lahedate inglise lastega (NB kaks pilti on väikeste tüdrukute poolt tehtud. Arva ära millised.)

I'm not belieber, it's just for the playback show.

Ükspäev mängisime plastiliiniga.

Eilne magustoit. Eestis on brownied palju paremad.

Peale esimest playback showd. Animatsioon ja veel paar inimest.

Vahel teen mingit kahtlast kunsti ka kui töö juures igav on.

Kiiiiiisuga

Jaaaa ilma kiisuta. Pean ju paar pilti endast ka lisama, et teaksite, et ma ikka samasugune nagu ennem.

Aaa ja siis see väga hot pilt ka lõpetuseks, sest ilma Krissita oleks väga raske olnud siin neli kuud hakkama saada. 

Tööjutud

Kuna ma tööst olen kirjutanud väga vähe ja ainult pealiskaudselt, siis mõtlesin et kirjutan veidi täpsemalt sellest mis töö juures toimub. Kunagi ammu mainisin blogis tööaegu, mis on enam vähem samad. Õhtuti alustame pool tundi varem, aga muidu on ikkagi palju pause. Töötan viis päeva nädalas ja meil on kaks erineva nädala graafikut. Ühel nädalal on mul vabadeks päevadeks esmaspäev ja kolmapäev ja teisel teisipäev ja laupäev, kui just keegi vahetada ei taha.

Kunagi mainisin ka töökaaslasi, aga nüüd on neid veel juurde tulnud. Meid on nüüd animatsiooni tiimis kokku 9. Boss on hästi põnev inimene ja teeb palju nalja. Ta kutsub mind ka iga päev erinevate nimedega (rubia või blondi ((sest nad töö juures avastasid, et ma olin kunagi blond…siiski need nimed on rohkem Läti tüdruku kohta kasutusel, sest ta on päriselt blond, aga vahel käivad ka minu kohta)), my love, melissa… jne). Bossi assistent on vahel väga tore inimene, aga läheb hästi kiiresti närvi. Arvan, et tal on natuke liiga palju pinget peal. Siis on meil seal see blond Läti tüdruk, kes oli esimesena animatsioonist (peale bossi) kohal ja kes teab kõiki asju mis tegema peab ja mis toimub. Ta on vahel päris hull ka, aga see on tore. Veel on meil animatsioonis poiss Hollandist, kes ainsana mu töökaaslastest samas kohas elab kus mina. Temaga saab koos koju minna peale tööd. Neist olen ma enne ka rääkinud. Korra mainisin ka, et tuli uus tüdruk Hispaaniast ja teine Prantsusmaalt. Prantsusmaa oma on väga tore ja tantsib hästi. Hispaania omaga ma palju ei suhtle, sest ta ei räägi eriti inglise keelt. Veel tuli meil juurde kas Hispaania tüdrukut ja oi nüüd on töö juures palju Hispaania keelt. Mõlemad Hispaania tüdrukud on sama nimega ka. Nad on toredad, aga üks ei räägi eriti hästi inglise keelt ja teda saadetakse tihti minuga koos töötama hommikul ja no jube raske on suhelda.

Kella 10.00-13.00 veedan mina oma kallis Spa Miniclubis. Paar korda on bossid mind isegi kutsunud Spa Miniclubi bossiks, sest olgem ausad kuna nad mu sinna peaaegu kaks kuud tagasi „viskasid“ ja sellest ajast peale olen veetnud seal iga töö hommiku (välja arvatud üks päev kus boss otsustas, et ma võiks Gardenis hoopis olla :O), siis tõesti tean mina kõige täpsemalt kuidas miski seal toimib ja kus kõik asub. Viimasel ajal on saadetud mulle mõnel päeval ka üks Hispaania tüdrukutest appi. Mida ma seal siis teen? No kõike. Tavaliselt kui lapsed tulevad mu Miniclubi küsin kas nad tahavad värvida, joonistada, meisterdada või midagi muud teha. Enamus valib selle esimese ja nii on päris lihtne. Valime koos pildi välja ja nad muudkui värvivad. Meisterdamine on veidi raskem, sest kunagi ei tea kas see laps oskab nüüd meisterdada või ei. Mõni on väga hea sellistes asjades ja teisele pead ise kõik ette ära tegema. Samas meeldib mulle meisterdada, sest siis saan ka mina midagi teha ja meil on päris lahedaid asju seal. Kõik meisterduste näidised olen ise meisterdanud siis kui tööl midagi teha polnud alguses. Kui liiga palju lapsi satub mu juurde siis läheb raskeks. Nad võtavad igasugu palle ja kriite ja puistavad kõik mööda ruumi laiali. Täna oli ikka julmalt lapsi. Boss tuli Spa hotelli polstrit vahetama ja sisse astudes vajus suu lahti, et nii palju lapsi oli. Lubas siis mulle kellegi appi saata, aga abi saabudes oli lapsi juba palju vähem ja terve ruum oli igasugu mänguasju ja prahti täis. Saime koristada jeeee.

Kell 16.00-18.00 toimub meil igasuguseid erinevaid asju, aga kahjuks on enamus teises hotellis. Esmaspäeviti on piraadi pidu, kus toimub aardejaht; kolmapäeval meisterdame küpsiseid ja cupcake asju (see toimub isegi Spa Miniclubis), reedel on lihtsalt hüvastijätu pidu kus mängime erinevaid mänge, sest paljud lahkuvad reedel või laupäeval (kui ilusti palun siis vahel see toimub ka Spas); pühapäeval on klouni pidu ja see ka Gardenis ning ma pole seda kunagi näinud. Mina tavaliselt mängin lastega basseini ääres või teen näomaalinguid. Näomaalingute tegemine on täitsa meeldima hakanud. Põnev asi ja lastele väga meeldib ka. Need kaks tundi lendavad eriti kiiresti mööda ka siis, kui midagi teha pole.

Kell 20.30-21.30 toimub Minidisko. Mulle väga meeldib seda just Spa hotellis teha, sest seal on hästi ilus lava. Iga päev on erinevad teemad (kloun, piraat, troopiline, fantaasia, indiaanlane, cowboy…) ja meie paneme omale need odavad kostüümid selga, mis kohe katki lähevad. :D Siis teeme lastele kiired ja lihtsad näo- või käemaalingud (ükskord pidin jalamaalinguid ka tegema XD). Peale seda tantsime oma 10 tantsu ära ja siis teeme mingi mängu. Mängu võitja saab diplomi, mis on hispaania keeles ja täidetud lüngad on inglise keeles, sest no…ega ma ei oska hispaania keeles juuli kuud ega mängu nime kirjutada. Alates poole kümnest on siis rohkem täiskasvanute show aeg. Kui minidisko toimub mõlemas hotellis siis peale seda esmaspäevast kolmapäevani oleme õhtul kõik koos Spa hotellis ja muudel päevadel Gardenis. Täiskasvanutele on meil erinevaid mänge: ideaalse paari mäng ja toolide mäng ja naine vs mees. Tihti on meil ka mingid päris tantsijad, kes teevad oma tantse peaaegu tund aega (Brasiilia show, flamenko, Broadway show jne..) ning iga nädal on korra ka Gardenis ja Spas Snake show ja Parrot show. Hästi lahe ju. Peale neid showsid ja mänge tantsime paar tantsu laval ja siis ongi tööpäev läbi.

Ehk siis toimub päeval palju kunsti ja mänge ning õhtul palju tantsu. Kui tundub väga lihtne töö, siis seda see siiski pole. Palju asju on väga organiseerimata ja seetõttu on kogu aeg palju muresid ja segadust, ning iga päev mitu tundi tantsida pole naljaasi. Lastega töötamine on samuti raske, sest nad kõik on erineva iseloomu ja soovidega ning lisaks veel ei räägi osad neist mingisugust keelt mida mina valdaks. Inglise keeles saab päris hästi vanematega hakkama ja paljude lastega ka, ning oma saksa keele oskust olen ka saanud praktiseerida, aga no prantsuse keelest ei saa ikka mitte midagi aru vist kunagi.

Selline pikk postitus siis. Lisan mõned täna tehtud pildid ka. Töö ajal väga pilti teha ei saa, aga no midagi ikka. 

Minidisco time :D

See siis minu meisterduste pilt.

Täna oli meil kellegi sünnipäev ka miniclubis.

Handpaintings designed by meeeee :D

Et siis neid kõiki oskan suve lõpuks teha XD

Meisterdused olid pooleli...

Nüüd juba kõik nupud ka selged...ikka päris palju nuppe vaja vajutada, et disko saaks alata.

BYEBYE

Barcelona seiklused

Täna mõtlesin veidi Barcelona seiklustest kirjutada, et see ka ikka meeles püsiks. Midagi erinevat ikkagi tavalisest töö elust siin Hispaanias. Käisime siis Krissiga eile Barcelonas. Kriss tahtis juba ammu sinna minna vaatamisväärsusi näha ja nii. Mind alguses ei tõmmanud üldse, mõtlesin et mingi tavaline linn on. Siis kui sain teada, et seal leidub Disney Store ja kusjuures isegi mitu tükki, tahtsin kohe minna. Bussisõit läks kiiremini kui arvasime. Ainult tunnike. 

Esimese asjana Barcelonas pidime rahuldama Liisa ainsa soovi ja minema Disney Store-i. Muidugi suutsime leida selle kõige kaugema poe, sest Google Maps on nõme, aga siiski peale poole linna läbi kõndimist jõudsime pärale. Liisa shoples oma unistuste maailmas ja avastas, et tal on juba praegu väga palju Disney asju. Väga oleks tahtnud Elsa või Anna kleiti, aga need olid kahjuks ainult lastele ja päris kalli hinnaga. Mulle meeldis väga see, et klienditeenindajad rääkisid asju kotti ladudes minuga Disney filmidest ja raputasid kotti ka „fairy dust-i“ ehk sädelust.

Kui paradiisist välja saime otsustasime leida lähima mäki, sest söögikohad on juba minu linnas päris krõbedate hindadega. Mäkk leitud ja kõht täis, otsisime üles selle kuulsa kiriku ja nägime Hispaania stiilis maju. Väga normaalne värk, aga ei midagi erilist. Siis läksime kalu vaatama kuskile meremaailma taolisse värki, akvaariumisse no. See oli päris igav, aga saime laheda pildi ja vähemalt oli kuidagi aega raisata. Peale seda õhtustasime söögikohas ja raiskasime palju raha.

Siis tahtis Kriss ikka võlupurskaevusi näha, mis alustavad kell 9. Nii et pidime ootama, aga midagi polnud enam teha. Mis seal ikka, läksime kinno. Vaatasime Hispaania keeles Inside Out multika ära. Ma nägin korra Disney Channelilt hispaania keeles seda treilerit ja mõtlesin, et tahaks näha. Nüüd nägin ära ja minu arvates oli mega hea film. Krissiga põhimõtteliselt nutsime lõpus. Emotsionaalne värk ikkagi. Eriti kui multikas rõhub lõpus sellele, et pere on ikka kõige tähtsam ja pere ja pere ja pere ja siis sinu pere ei ole veel 2 kuud näha. Võtab ikka vee voolama küll. Avastasin, et ei saa isegi muusikat kuulata, sest kõik asjad ajavad nii emotsionaalseks et annab olla.

Igatahes kõige suurem seiklus hakkas kui film sai vaadatud. Selgus, et kuna hispaanlastele meeldib ülikaua reklaame näidata ja film hakkas 20 minutit hiljem, siis ei jõudnud me enam hakata võlupurskaeve igaks juhuks otsima. Bussi peale pidime saama samas kohas kus maha tulime, aga see oli mingi Radom bussipeatus. Selgus, et tagasi minnes oli ikka rängalt bussipeatusi sellel tänaval. Arvasime, et leidsime õige ja istusime ootama, sest tegelikult oli veel tund aega aega meie bussini. Vahepeal mõtlesin, et pole ikka kindel, et see on õige peatus. Bussipeatuse ees seisis linnaliinibuss ja mõtlesin küsida juhi käest, et kas see on õige koht. Siis arvasin, et ta nagunii inglise keeles ei räägi, sest miks peaks mingi bussijuht inglise keelt oskama (hiljem järele mõeldes Barcelonas on megalt ((that awkward moment kui arvuti arvab, et tahtsin järsku Mekast hakata kirjutama)) turiste ju). Kuulsin, et mingi naine räägib bussijuhiga inglise keeles ja otsustasin siis ka küsima minna. Bussijuht ütles lahkesti, et ma järgneks sellele naisele, sest naine küsis sama asja. Läksime siis naisele järgi ja saime teada, et me olime ikka väga vales kohas oodanud. Siis selgus veel, et mingi eelmine buss hakkas minema ja bussijuht ütles meile, et seal on kaks vaba kohta ja äkki me tahame peale tulla. Vedas ikka täiega. Saime koju varem. Vot siukene Barcelona minu jaoks oligi. Päris põnev, aga terve aja põdesin, et tahaks koju tagasi. Kodu all siis pidasin silmas oma Lloreti korterit.

Ja nüüd siis kõik pildid ka…

Margaritas ja ma sain teada, et Hispaania tomatimahl on sama maitsega mis Eestis.

Disney Store

EE mingi suvakas purskkaev, mis öösel nägi palju lahedam välja.

Kui leiad üles pingviini siis on homme sul hea päev.

Liisal on "I dislike Barcelona" nägu ees.

See kala no, Nemo filmist.

Kirik ja turistid.

Need kalad hakkasid meeldima. Meenutavad nahkhiiri mulle.

Mingi hai värk ka.

Disney shopping ja kala pilt.

Sukeldusime koos haiga.

Lühike postitus

 Nii kui ma jõudsin ära kirjutada blogisse, et kõik on ülihea ja lahe, oli mul kokkusaamine hotelli inimese ja Stage and Go inimesega. Nad rääkisid, et pean rohkem energiline olema ja töösse panustama. Ühesõnaga ähvardasid ja kurjustasid ja siis ütlesid, et võta seda kõike positiivselt. Üldse ei ole see Stage and Go mees nii lahe kui alguses tundus. Lubati et kõik probleemid lahendatakse ja kõiges aidatakse meid. Praegu aga jääb mulje, et nad lihtsalt tahavad meie pealt raha saada ja tegelikult kui kellelgi on tööga probleem siis neid absoluutselt ei huvita. Räägivad ainult mingit mesijuttu ja kõik.

Kõik muu on päris normaalne. Viimasel ajal ei viitsi üldse midagi teha, nii kui töölt koju, kohe magama. Päike kütab ka kõvasti. Ühest otsast mulle väga meeldib selline ilm, aga teisest otsast jälle natuke raske on töötada siukse palavusega. Õnneks ma enamus ajast töötan ikka sees. Rääkida oleks nii paljust, aga mitmeid asju ei taha ma blogisse kirjutada ja päris paljut ma isegi ei mäleta praegusel hetkel. Ma olen kindel, et nii kui postitus saab üles pandud meenub veel sada asja millest kirjutada. Toidust on küll väga kõrini. Üldse ei taha enam hotellis süüa. Kui lõpuks septembris koju saan, siis söön terve kausi kartulisalatit ära. Aga jäätis on siin ülihea ja puuviljad ka. 

Aga nüüd pilte ka:

Vahepeal oli meil siin Hispaania jaanipäev. Käisime terve seltskonnaga rannas istumas. Hästi mõnus oli. Paar pilti ka siis sellest. Esimene on päris ebaõnnestunud, aga vähemalt mingi mulje sellest istumisest. :D Teisel olen koos oma lemmiku töökaaslase Jeremyga.

                                         Kunsti saab ka ikka tehtud MiniClubis kui lapsi pole.

                                              Ja Frozeni teki ostsin omale ka. Väga mõnus on.

 Kui keegi pildist midagi aru saab, siis siin on üks pood kus müüakse eesti kokteile. Ülimega.

Minu lemmik lapsed ja näomaalingud.

                                       See minu igapäevane hairstyle. Kõigile meeldib lipsuke.

Üks pilt töö juurest ka. Lemmiklastega peale minidiskot.

Ma olen hakanud palju sidrunit sööma. Kogu aeg sidrun sidrun sidrun.

Aaaga that's it. Ma nüüd tööle tagasi.

BYEBYE

Wow...juba üks kuu möödas

Ja ongi kuu aega möödas. Aeg lausa lendab siin, aga samas on ka tunne, et olen siin juba terve elu olnud. Olen ära harjunud Hispaania eluga. Ausalt öeldes on imelik septembris tagasi minna. Kui vahepeal olin draama queen ja kõik oli probleeme täis ja jube raske ja üksik oli ja mida iganes, siis praegu on kõik juba väga hästi ja enam ei tekita ma omale probleeme (sorri emme nii ebakorrektse lause eest :D).

Eelmises postituses mainitud haigus on edukalt ravitud. Paljud meie korteris ja töö juures olid haiged, aga mina olin kuidagi kaua. Siiski läks see külmetus ise lõpuks ära ja ma ei pidanudki midagi selle jaoks tegema.

Töö juures on meil nüüd rohkem inimesi. Kaks uut tüdrukut, üks Hispaaniast ja teine Prantsusmaalt. Mõlemad on toredad, üks on hästi lõbus ja energiline, teine veidi tagasihoidlikum. Enda tööga Spa hotellis olen ka harjunud. Lapsi on ikka veel vähe, aga need kes on, on väga toredad. Isegi prantslastega saan hakkama, sest lapsed on väga toetavad ja üritavad mulle kehakeele ja üksikute sõnadega selgeks teha, mida nad tahavad.

Korteri kaaslastest saavad ka järjest paremad sõbrad. Kõik on lihtsalt üksteise vastu väga toredad ja sõbralikud. Ma olen aga avastanud, et klubid mind enam ei tõmba. Sai vist küllalt juba. Ma eelistan rohkem kodus rääkida inimestega ja teha mõned joogid, või minna kuskile baari istuma. Paar korda olen proovinud ka kasiinot ja väga meeldib, aga hullult raha ma ei raiska seal. Ikka mõõdukalt. Üleeile näiteks võitsin 20 eurot ja siis ei hakanud rohkem proovima, vaid lõpetasin, kuigi mul oli siuke õnnelik vedamine olnud terve päev. Üllatusin ka ise, et oskan piiri pidada raha suhtes. Raha probleem kusjuures ka lahendatud. Saan ülekandeid teha ja Kriss saab selle automaadist välja võtta ja mulle anda. Siiski ei taha palju raha raisata ja üritan midagi ka alles jätta, et tagasi tulles saaks korteri omale.

Üks päev käisin Krissil külas Tossa de Mar-is. See tundus väga tilluke linn võrreldes minu omaga. Käisime ringi ja kogu aeg olime samas kohas jälle. Ranna ääres oli väga palju restorane ja siis me läksime suvaliselt ühte. Seal oli maailma parim pitsa. Hästi juustune ja mõnus. Loodan, et varsti saab jälle Krissi näha, siis vähemalt on midagi eestipärast mu lähedal ja saab emakeeles rääkida. Praegu juba tekib tunne, et inglise keel ongi emakeel, sest enam ei pea isegi mõtlema kuidas midagi öelda. Täitsa harjumus sees ja lihtne inglise keeles rääkida.

Ehk siis esimene kuu oli tore. Palju draamat ja probleeme, aga kõik lõppes ilusti ja nüüd tagasi vaadates arvan, et mul oli lihtsalt kohanemisega probleeme. Praegu on kõik mega. Eile ei viitsinud klubis olla ja tulin üksi koju. Rääkisin peaaegu iga inimesega ja oi nad on ikka igalt poolt erinevatest kohtadest pärit. Lõpuks sattusin ühe India tüübiga pikalt hinduismist rääkima, sest no mind huvitab see. :3

Aa, seda ka, et ma põletasin ennast ära umbes nädal aega tagasi ja praegu ajan kohutavalt nahka. Tõesti üle keha nahk tuleb maha ja mina saan jälle valgeks.

Kasiino jeee

Niisama klõps rannas

Üks päev tegin töö juures kassi päeva, sest boss ütles tee mis tahad. Ma tahtsin kassi päeva. See oli ülilahe kuidas mööda tänavat tööle minnes ja töö juures kõik kes mind nägid naeratasid. Leidsin õnne valemi. Tee endale kassi nägu ette, pane kõrvad pähe ja inimesed on õnnelikud.

Ah mõned kunstiteosed mis tööl on meisterdatud.

See samune kassi päev. :D

Pruunid hetked. Praegu see pruun kõik maha tulnud :S

Maailma parim pitsa Tossa de Mar-is.

Üks õhtu sai poistega baaris käidud ja ma proovisin kokteile, mida kõik inimesed on juba ammu proovinud. :D