Liisa elu Hispaanias: Nädal aega töötanud ja muud juttu ka

Blogi pidada on ääretult keeruline kui interneti kasutus on piiratud ja Liisa on liiga rumal, et hotelli wifiga hakkama saada. Siiski üle pika aja jälle postitus, kuna vahepeal on palju juhtunud. Esimene nädal on edukalt läbitud ja ma olen juba päris palju tööl käinud.

Alguses oli töö ikka mega ja ma mõtlesin kogu aeg, et miks ma varem nii lahedast asjast nagu animation kuulnud ei ole. Meil on kolm töö aega päevas: 10.00-13.00, 16.00-18.00 ja 21.00-00.00. Ehk siis pause on ikka päris palju, aga see hea, kuna saab puhata ja süüa. Kuni kella kuueni ma mängin ja tegelen lastega. Meisterdame asju ja mängime ja ma olen isegi näomaalinguid teinud (esimest korda elus). Töökaaslaseid on mul kõigest neli, kellest kaks on nagu minagi, praktikal ja kaks on päriselt seal tööl ja nagu bossid rohkem. Nad kõik on ülivinged, aga üks mulle väga ei meeldi. Lihtsalt selline inimene. Natuke on raskusi kui prantslased tulevad, sest prantsuse keelest ei tea ma üldse mitte midagi, aga muidu saab hakkama. Hispaania keelt ma ka vist siin eriti ei õpi. Kõige rohkem on vaja olnud inglise ja saksa keelt. Lahe oleks ka läti keelt osata, sest toakaaslastele ikka meeldib läti keeles rääkida, sest siis ei saa teised pealt kuulata salajutte.

Igatahes õhtupoole on meil minidisko tund aega, kus tantsime lastega kindlaid tantse ja mängime tavaliselt midagi. Hiljem on täiskasvanute üritused ja niisama tantsimine. Trenni saab ikka kõvasti ja see on hea. Kahjuks pole ka McDonalds kodust väga kaugel. Kuna ütlesin enne, et alguses oli töö mega, siis praegu on see natuke igav. Nimelt mind tõsteti üksinda Rosamar Spa-sse tööle hommikul ja see tähendab, et ma passin seal üksi. Lapsi ka eile polnud üldse, kuna see oli avatud esimest päeva. Mulle ei meeldi seal üksi olla, ma ausalt öeldes igatsen teisi töökaaslasi. Kui õhtul kokku saame peale minidiskot, siis on ikka palju lõbusam, sest nad on toredad inimesed ja nalja saab palju.

Vahepeal käis Kriss mul külas ja oi küll me kõndisime palju. Käisime jalutamas kuskil mäe otsas, üles-alla, jube tee, aga saime pilti teha :D. Siis käisime mäkis ikka (2 korda) ja niisama vaatasime ringi. Proovisime wifit mu arvutisse saada, aga edutult. Hästi tore oli teda näha ja eesti keeles vahepeal rääkida. Kriss laenas mulle ka raha nii et see probleem on ka praeguseks lahendatud. Tekkinud on aga uus probleem. Eks ikka kui üks probleem laheneb, siis tuleb uus.

Probleem siis selline, et ma olen HAIGE. Mu toakaaslane on ka. Loodame, et kõigest külmetus, aga ma väga kardan oma mandlite pärast, sest neile meeldib igasuguseid vigureid teha. Ilmselt sain külma pühapäeva õhtul kui käisime toakaaslastega ja ühe toreda tüdrukuga, kes on pärit prantsusmaalt, peol. Käisime päris mitu klubi läbi ja me saame igale poole tasuta sisse, tuleb ainult oma töö juurest saadud nime silti näidata ja oledki sees. Lõpuks leidsime vahupeo. See oli minu esimene vahupidu ja see oli päris vinge. Kella viie paiku pandi klubi kinni ja hakkasime läbi külma öö kodu poole liikuma, märjalt. Ilmselt sealt ma selle külmetuse sain. Ilm on siin ikka õhtuti väga külm, aga päeval on ülimõnus soe. Igatahes me siin köhime ja nohutame. Toakaaslane tuli töölt ära koju, sest ta ei suutnud seal olla. Plaanime varsti apteeki minna ja terveks saada. Mul on täna vaba päev, aga homme on jälle töö.

Eks ma kirjutan jälle kui midagi uut juhtub. Praegu veel mõned pildid, mis vahepeal klõpsatud on.